Ma ise olen veidi poheemlane, mitte küll kõige hullem versioon, aga siiski. Sellessuhtes on mulle hingelähedase Itaalia positiivne kaos. Kreeka saared nagu Santorini on aga mu südame võitnud. Kui oled juba ühes kohas mitmeid kordi käinud, siis võib meelest minna miks see just eriline koht on. Aga kui meenutan oma esimest korda saarel, siis mul oleks peaaegu hing kinni jäänud... Lihtne, puhas, võimas, glamuurne.
Mulle meeldib analüüsida, miks mõned kohad töötavad. Santorini tugevus on kindlasti Thira, Imarogovili ja Oia vaade merele. Just see kõrgus merepinnast. Igalpoolt maailmas võid ilusaid vaateid leida, aga sellist kõrgust soojas, mere ääres. Vähe on kohti, mis selle vaate vastu saavad. Inglise kvaliteeti pole mõtet siiski oodata. Kuigi see saar paistab silma oma skandinaavia stiilile iseloomuliku lihtsuse osas, siis inim
Esimene kord: